Lyfery tervisekäitumise mudel aitab meil täpsemini hinnata kliendi elustiili, et pakkuda kõige personaalsemat elukindlustuse hinda. Täna sukeldume täpsemalt sellesse, millest Lyfery tervisekäitumise mudel koosneb. Alustame suitsetamisest ning lõpupoole räägime ka e-sigarettidest ning nende mõjust noortele.

Teemat lahkavad Lyfery elukindlustuse meditsiinikonsultant dr Kristiina Paju ning Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor ja Lyfery juhtivteadur dr Taavi Tillmann.

2022. aastal oli Eestis iga kuues inimene igapäevane tubakasuitsetaja, neist 70,4%-l kulus päevas 10-20 sigaretti. 49% suitsetajatest soovisid tegelikult maha jätta (1).

Mida teeb suitsetamine kehale?

Suitsetamine on üks põhilisi enneaegse surma põhjuseid Euroopas, olles põhjustanud 2019. aastal ~780 000 surma (2). Seetõttu on suitsetamisel oluline roll kindlustusriski hindamisel.

Ülemaailmses uuringus leiti, et suitsetamine on kõige olulisem elustiilist tingitud risk vähki haigestumises (3). Näiteks, Euroopas põhjustab suitsetamine üle 80% kopsuvähkidest, mis on üks sagedasematest vähisurmade põhjustajatest Eestis (2,4). Tubakas mõjub kahjulikult ka pea kogu ülejäänud kehale. Suitsetamine kahjustab veresooni südames, ajus, muudes elundites ja jäsemetes, tõstes vastavalt riski infarktiks, insuldiks, muudeks organpuudulikkusteks ning jäseme kaotamiseks. See kahjustab ka viljakust ning raseduse kulgu ning tekitab naha enneaegset vananemist (5).

Kuidas suitsetamine meid veel mõjutab?

Sageli suitsetatakse, et tulla toime stressiga ning seetõttu kardetakse loobuda. Tegelikult näitavad uuringud vastupidist: suitsetamise maha jätmine mõjub tõenäoliselt vaimsele tervisele hästi. Suitsetamise lõpetamisel on seos depressiooni, ärevuse ja stressi vähenemisega ning psühholoogilise elukvaliteedi paranemisega (6). Enam paranes vaimne tervis neil, kellel oli suitsetamise lõpetamise eelselt diagnoositud vaimne või füüsiline haigus (7). On ka leitud, et mida kauem on inimene elanud tubakavabalt, seda kõrgem on tema psühholoogilise tervise skoor (6).

Suitsetaja võib ohustada ka oma lähedasi. Passiivne suitsetamine tõstab nii kopsuvähi, insuldi kui ka südamehaiguse riski 20-30%. Raseduse jooksul tubakasuitsus viibimine tõstab riski alakaalulise lapse sünniks ja teisteks probleemideks. Kui imik puutub kokku tubakasuitsuga, on tal suurem risk imiku äkksurma sündroomiks (teisisõnu hällisurmaks). Ka suurematel lastel, kes passiivselt suitsetavad, esineb näiteks enam hingamisteede infektsioone, kõrvapõletikke ning raskema astme astmat (8). Seetõttu on oluline oma elu korraldada nii, et säästa lähedasi suitsuga kokku puutumast.

Kas e-sigaretid on ohutumad?

Lyferys ei võta me hetkel arvesse klientide e-sigarettide tarvitamist, sest neid on vähem uuritud kui tavalisi sigarette. Seetõttu ei oska me täielikult ennustada, mis on pikaajalisest kasutamisest või noores eas alustamisest tingitud riskid. Võib öelda, et tänased e-sigarettide kasutajad on osa eksperimendist, millest tulevased põlvkonnad saavad õppida.

Käesolevalt teame, et e-sigareti aerosoolis on üldiselt vähem kahjulikke aineid kui sigareti suitsus. Seega on sigaretid teadaolevalt ohtlikumad kui e-sigaretid, kuid e-sigarette ei saa pidada ohutuks. Ka e-sigarettide aurus võib olla tervisele ohtlikke aineid (nt karbonüülühendeid ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid e VOCe) (9).

Tähelepanu tasub juhtida ääretult suurele nikotiinikogusele, mis sageli e-sigarettides on. Tavalises ühekordses e-sigaretis võib olla 40 mg nikotiini, mis on võrdne 40 sigaretist ehk kahest suitsupakist saadava nikotiinikogusega. Nikotiin on äärmiselt sõltuvust tekitav aine, mis on suurtes kogustes toksiline (10).

E-sigaretid ja noored

E-sigaretid on kasvav trend noorte ja alaealiste hulgas. Selles eluetapis regulaarselt nikotiini tarbimine võib olla kahjulik noorte aju arengule ning tekitada tugevat sõltuvust. Noored üldiselt ei kasuta e-sigaretti suitsetamise maha jätmiseks, vaid maitse, uudishimu ja tajutud ohutuse tõttu. Niimoodi kasvab e-sigarettide kaudu uus põlvkond, kellel on risk eluaegseks nikotiinisõltuvuseks (9).

2022. aasta Eesti uuringus, kus oli 720 õpilast vanuses 11-19a, kasutas e-sigaretti igakuiselt või sagedamini pea iga viies. Igapäevaseid kasutajaid oli 6% (46 õpilast), neist neljandik tarvitas päevas 6-10 ml (võrdeline kuni 6-10 suitsupakiga). 9 kooliõpilast tarvitasid päevas üle 10 ml, mis vastab kuni 10 suitsupakile päevas. 166 õpilase esimene tubaka-/nikotiinikogemus oli 12-15-aastaselt, kuid 20% õpilastest, kes olid tubaka-/nikotiinitoodet proovinud, st 49 õpilast proovisid juba 11-aastaselt või varem. Õpilastest 20% olid proovinud sigaretti, 30% oli proovinud e-sigaretti (10).

Nikotiinist loobumine

Tubaka ja/või nikotiini maha jätmisel on abiks suurepärane valik teaduspõhiseid ja põhjalikke tooteid ja teenuseid. Kui on võimalus Mount Everesti vallutada varustuse ja giidiga, siis tasub neid ressursse kasutada – sama on lugu nikotiinist loobumisega.

• Tubakainfo veebileht annab väga põhjaliku ülevaate ning jagab häid nõuandeid, kuidas käituda, et suitsetamisest loobumine oleks mõnevõrra hõlpsam.

• Uuringud on ka näidanud, et individuaalne nõustamine võib tõsta mahajätmise tõenäosust 57%. Seega soovitame tungivalt nõustamise teenust proovida. Tänu Tervisekassale on teenus ka hetkel tasuta, ka ravikindlustuseta inimestele. Leia kodulähedane variant siit.

• Nii nikotiini asendusravi (nt nikotiiniplaaster) kui ka retseptiravimid (nt bupropioon) võivad tõsta loobumise tõenäosust kuni 60% (11). Nõu tasub pidada perearsti, apteekriga või eelmainitud individuaalse nõustajaga.

Loodame, et Sulle oli meie artiklist abi. Kui tunned, et teema pakuks huvi ka mõnele lähedasele, siis väga hindaksime, kui seda artiklit temaga jagaksid.

Kasutatud kirjandus

1. R. Reile, T. Veideman. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tervise Arengu Instituut. Link: https://tai.ee/sites/default/files/2023-04/Taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2022.pdf

2. OECD/Euroopa Liit. Health at a Glance: Europe 2022: State of Health in the EU Cycle. 2022. OECD Publishing, Paris. Link: https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-europe-2022_41bcc8db-en#:~:text=Tobacco%20use%20is%20a%20major,of%20lung%20cancer%20in%20Europe.

3. Tran K. B., et al.The global burden of cancer attributable to risk factors, 2010–19: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet 400 (10352): 563 – 591. Link: https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(22)01438-6/fulltext#articleInformation

4. Innos, K. Vähk Eestis – haigestumuse, suremuse ja elulemuse trendid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla veebileht. Loetud 19.09.2024. Link: https://onkoloogiakeskus.ee/vahk-eestis-haigestumuse-suremuse-ja-elulemuse-trendid

5. American Cancer Society. Health Risks of Smoking Tobacco. 2020. Loetud 24.09.24. Link: https://www.cancer.org/cancer/risk-prevention/tobacco/health-risks-of-tobacco/health-risks-of-smoking-tobacco.html

6. Greenhalgh, E.M., et al. Tobacco in Australia: Facts and issues. Melbourne: Cancer Council Victoria. 2024. Loetud 23.09.2024. Link: https://www.tobaccoinaustralia.org.au/home.aspx

7. Taylor, G, et al. Change in mental health after smoking cessation: systematic review and meta-analysis. BMJ. 2014 Feb 13;348:g1151. Loetud 23.09.2024. Link: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3923980/

8. USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus. Health Problems Caused by Secondhand Smoke. 2024. Loetud 23.09.2024. Link: https://www.cdc.gov/tobacco/secondhand-smoke/health.html

9. USA Tervishoiu- ja Teenindusministeerium. E-Cigarette Use Among Youth and Young Adults. A Report of the Surgeon General. 2016. Loetud 23.09.2024. Link: https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/e-cigarettes/pdfs/2016_sgr_entire_report_508.pdf

10. Kivistik, K., et al. Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring. Balti Uuringute Instituut. Tartu 2023. Link: https://www.ibs.ee/publikatsioonid/tubaka-ja-nikotiinitoodete-tarvitamise-uuring/

11. Barua R.S., et al. 2018 ACC Expert Consensus Decision Pathway on Tobacco Cessation Treatment: A Report of the American College of Cardiology Task Force on Clinical Expert Consensus Documents. 2018. J Am Coll Cardiol. 72(25):3332-3365. Link: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30527452/