Kui räägime tervisest, mõtleme enamasti füüsilisele vormile, tasakaalustatud toitumisele või regulaarsetele arstikontrollidele. Üha enam on tähelepanu saanud ka vaimne tervis. Kuid on olemas veel üks kriitiline ja sageli tähelepanuta jäetud heaolu alus: sotsiaalne tervis. Lyfery usume, et tõeline ja püsiv heaolu tuleneb kõigi tervise aspektide hoolimisest ning sotsiaalsed suhted on selle aluseks. Sotsiaalne tervis ei tähenda ainult sõprade olemasolu; see tähendab kuuluvust, tähendusrikkaid suhteid ja tugisüsteemi, mis kaitseb sind elu kõige raskematel hetkedel.

Mis on sotsiaalne tervis?

Sotsiaalne tervis on võime luua rahuldustpakkuvaid inimestevahelisi suhteid ja kohaneda sotsiaalsete olukordadega. See peegeldab seda, kuidas me teistega ühendume, kuidas suhteid haldame ja kui toetatuna end igapäevaelus tunneme.

Sotsiaalne tervis ulatub kaugemale töökohtadest ja on oluline vastupidavate ja kaasavate kogukondade loomisel. Sotsiaalselt terve kogukond on selline, kus liikmed tunnevad end ühendatuna, turvaliselt ja väärtustatuna. Sellised keskkonnad soodustavad kodanikuaktiivsust, vähendavad kuritegevust ja toetavad rahvatervise tulemusi (Kawachi & Berkman, 2000). OECD (2015) andmetel on kõrge sotsiaalse kapitali tase — usaldus, vastastikkuse normid ja võrgustikud — seotud majandusliku heaolu ja demokraatliku stabiilsusega. Kui inimesed osalevad aktiivselt oma kogukondades, näiteks vabatahtlikuna, üritustel osaledes või mittesüsteemsete tugivõrgustike kaudu, soodustab see vastastikust vastutust ja kollektiivset heaolu (Putnam, 2000). Lisaks võivad tugevad kogukondlikud sidemed pakkuda turvavõrku haavatavatele rühmadele, eriti majanduslanguse või rahvatervise kriiside ajal (UK Government Office for Science, 2020).

Sotsiaalne tervis hõlmab:

• Kuuluvustunnet

• Toetavaid suhteid

• Tervislikku suhtlust

• Tunnet, et sind nähakse ja mõistetakse

• Sotsiaalselt terved inimesed kipuvad omama tugevamaid toimetulekuoskusi, kõrgemat enesehinnangut ja suuremat vastupidavust raskuste ees.

Ühenduse peidetud jõud

Sotsiaalse tervise mõju ei ole ainult emotsionaalne — see on ka füüsiline ja kliiniline. Mitmekümneaastane uurimistöö on näidanud, et tugevad sotsiaalsed sidemed võivad pikendada eluiga, parandada immuunsüsteemi funktsiooni ja vähendada krooniliste haiguste riski.

Seevastu üksindus ja sotsiaalne isolatsioon on seotud:

• 29% suurema suremusriskiga (Holt-Lunstad et al., 2015)

• 50% suurema dementsuse tekkeriskiga (Donovan et al., 2017)

• Sama tervisemõjuga nagu 15 sigareti suitsetamine päevas (Holt-Lunstad et al., 2010)

• Suurenenud põletiku ja stressihormoonide tasemega (Steptoe et al., 2004)

Miks see on töökohal oluline

Tööjõuturg on üha enam mõjutatud sotsiaalse tervise teguritest, eriti selles, kuidas inimesed loovad võrgustikke ja suhtlevad tööandjate ning kolleegidega. Sotsiaalselt terved inimesed näitavad sageli paremat meeskonnatööd, kohanemisvõimet ja konfliktide lahendamist, mis on konkurentsitihedal tööturul üliolulised (WHO, 2022). Uuringud näitavad, et tugevate sotsiaalsete võrgustikega tööotsijad leiavad tõenäolisemalt töö, kuna võrgustikud mängivad sageli võtmerolli värbamisel ja karjääri kujundamisel (Granovetter, 1973). Lisaks võivad kaasavad ja toetavad töökeskkonnad, mis hindavad inimestevahelisi suhteid, parandada töötajate hoidmist ja organisatsiooni tulemuslikkust (OECD, 2019). Tööandjad, kes soodustavad tervislikku sotsiaalset suhtlust mentorluse, eakaaslaste toe ja koostöökultuuri kaudu, saavad kasu ka kõrgemast moraalist ja madalamast töötajate voolavusest (Gallup, 2023).

Tööandjate jaoks, eriti tervishoiu, kindlustuse ja heaolu sektoris, on sotsiaalse tervise tunnistamine tootlikkuse, töötajate hoidmise ja kaasatuse määravaks teguriks ülioluline.

Kõrge sotsiaalse kapitaliga meeskonnad on:

• 22% produktiivsemad (Gallup, 2023)

• 41% vähem tõenäoliselt haiguslehel

• 5 korda tõenäolisemalt oma tööl üle 3 aasta

Organisatsioonid, kes soodustavad ühendust meeskonna heaolu programmide, mentorluse ja sotsiaalsete tegevuste kaudu, näevad mõõdetavaid paranemisi töötajate rahulolus ja tulemuslikkuses.

Sotsiaalse tervise mõõtmine: Lyfery lähenemine

Lyfery hindame sotsiaalset tervist osana meie laiemast 360° elustiiliskoorist ning täiendame seda ka ennetustegevustega. Me küsime näiteks:

• Kui tihti suhtled sotsiaalselt – kohtud sõprade ja sugulastega?
• Milline on sinu haridustase?
• Kas sa oled viimase 2a jooksul andnud verd doonorina?
• Kas osaled aktiivses tööelus, kui palju oled olnud pikemalt töötu?
• Kas oled osalenud Tervisekassa sõeluuringutes? (juhul kui oled kutsutud vanuserühmade seas)

See info aitab meil pakkuda klientidele nii paremat hinnastamist, kui luua nende elustiiliskooriandmete edaspidi uusi soovitusi ja veel paremat teenust keskendudes mitte ainult sellele, mis on valesti, vaid ka sellele, mis puudub või mida saab paremaks.

Sotsiaalse tervise parandamine ei nõua dramaatilisi elumuutusi. Kõik algab väikestest sammudest:

• Sõbra poole regulaarselt pöördumine

• Osalemine kogukonnaüritustel või vabatahtlik tegevus

• Jalutamisgruppi, raamatuklubisse või digitaalsesse tugigrupi liitumine

• Telefoni kõrvale panemine söögikordade ajal

Isegi lihtsad žestid, nagu naabrile tere ütlemine, grupitegevusel osalemine või kolleegi poole pöördumine, võivad teha olulise erinevuse.

Kindlustuse tulevik: inimkeskne ja ühendustele orienteeritud

Tervise- ja kindlustussektor areneb ning tervist mõjutavad sotsiaalsed tegurid (SDoH) mängivad võtmerolli riskimudelite, teenusete ja uute lahenduste pakkumise kujundamisel. Lyfery integreerib neid teadmisi oma kindlustustoodetesse, tagades, et meie kliendid ei ole mitte ainult kindlustatud, vaid neist hoolitakse tõeliselt.

Sotsiaalne heaolu ei pikenda ainult eluiga, vaid parandab selle kvaliteeti. See loob tervemaid, ühendatumaid ja kaastundlikumaid kogukondi. Sotsiaalse tervise keskmes on isiklike suhete kvaliteet. Tugevad ja toetavad sotsiaalsed suhted on järjepidevalt seotud parema füüsilise ja vaimse tervise, madalamate depressioonimäärade ja isegi pikema eluiga (Holt-Lunstad et al., 2010) tulemusega. Sotsiaalne toetus aitab inimestel mitte ainult stressiga toime tulla, vaid parandab ka nende võimet teha tervislikke elustiilivalikuid ja kasutada vajalikke teenuseid (Umberson & Montez, 2010). Töökohal võib usaldusväärsete kolleegide ja mentorite olemasolu vähendada läbipõlemist ja soodustada professionaalset arengut, samal ajal kui kogukonnas moodustavad sõprussuhted ja perekonnasuhted emotsionaalse vastupidavuse aluse (Harvard Health Publishing, 2021). Positiivsete sotsiaalsete interaktsioonide soodustamine kaasavate poliitikate, kogukonnakeskuste ja sotsiaalse retseptide algatuste kaudu on näidanud mõõdetavaid eeliseid individuaalse ja kollektiivse heaolu parandamisel (NHS England, 2023).

Kokkuvõte

Sotsiaalne tervis on võrgustik, mis seob kokku meie füüsilise, emotsionaalse ja vaimse heaolu. Tänapäeva kiire ja sageli isoleeritud maailmas on selle ühenduse hooldamine olulisem kui kunagi varem.

Lyfery oleme pühendunud tuleviku kujundamisele, kus tervis ei ole mitte ainult isiklik, vaid kollektiivne, ühendatud ja täielik.

Soovime näha tervist terviklikult jagatud kogemusena, kus füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu on omavahel seotud ja võrdselt hooldatud. Kaasates, julgustades sotsiaalset osalust,  soovime kasvatada kultuuri, kus kõigil on võimalik kuuluda ja olla kaasatud ning kedagi ei jäeta tähelepanuta.

Artikli koostas terviseedenduse spetsialist Sakshi Shanbhag, Lyfery partner Suurbritannia Rahvuslikus Tervishoiuteenistuses (NHS), ning selle vaatas üle Tartu Ülikooli rahvatervise dotsent ja Lyfery teadusjuht dr Taavi Tillmann.

Kasutatud Kirjandus

1. Holt-Lunstad, J., Smith, T.B., Baker, M., Harris, T., Stephenson, D. (2015). Loneliness and Social Isolation as Risk Factors for Mortality: A Meta-Analytic Review. Perspectives on Psychological Science, 10(2), 227–237. Holt-Lunstad, J. et al. (2015)
2. Holt-Lunstad, J., Smith, T.B., Layton, J.B. (2010). Social Relationships and Mortality Risk: A Meta-analytic Review. PLOS Medicine, 7(7), e1000316.
3. Donovan, N.J., Okereke, O.I., Vannini, P., et al. (2017). Association of Higher Cortical Amyloid Burden With Loneliness in Cognitively Normal Older Adults. JAMA Psychiatry, 73(12), 1230–1237
4. Steptoe, A., Owen, N., Kunz-Ebrecht, S.R., & Brydon, L. (2004). Loneliness and neuroendocrine, cardiovascular, and inflammatory stress responses in middle-aged men and women. Psychoneuroendocrinology, 29(5), 593–611
5. Gallup (2023). State of the Global Workplace Report 2023. Gallup, Inc.
6. National Institute on Aging (2020). Social isolation, loneliness in older people pose health risks. Retrieved from: https://www.nia.nih.gov/news/social-isolation-loneliness-older-people-pose-health-risks
7. Granovetter, M. S. (1973). The strength of weak ties. American Journal of Sociology, 78(6), 1360–1380.
8. Harvard Health Publishing. (2021). The health benefits of strong relationships. Harvard Medical School.
9. Kawachi, I., & Berkman, L. (2000). Social cohesion, social capital, and health. In Social Epidemiology (pp. 174–190). Oxford University Press.
10. NHS England. (2023). Social prescribing and community-based support: Summary guide.
11. (2015). How’s Life? 2015: Measuring Well-being. OECD Publishing.
12. (2019). OECD Employment Outlook 2019: The Future of Work. OECD Publishing.
13. Putnam, R. D. (2000). Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community. Simon & Schuster.
14. UK Government Office for Science. (2020). The future of citizen engagement.
15. Umberson, D., & Montez, J. K. (2010). Social relationships and health: A flashpoint for health policy. Journal of Health and Social Behavior, 51(Suppl), S54–S66.
16. World Health Organization (WHO). (2022). World Mental Health Report: Transforming Mental Health for All.
17. Social health is the ability to form satisfying interpersonal relationships and adapt to social situations. https://prezi.com/p/cxicokvtqitj/health-and-welfare