Tervisekassa murede valguses on viimane aeg hakata tõsiselt tegelema tervisekindlustussüsteemi sügavamate ja pikaajaliste probleemidega. Süsteemseid, kaugele vaatavaid lahendusi on pakutud liiga ettevaatlikult. Peagi valitakse uus Tervisekassa juht, kes võiks vedada eest protsessi kaasaegse, uuendatud ja jätkusuutliku tervisekindlustussüsteemi loomisel. Meie senises süsteemis on palju head, kuid seda tuleb edasi arendada. Siit võiks sündida laiem ja pikaajaline ühiskondlik kokkulepe – Tervem Eesti: ennetusele orienteeritud riik, kus tervist vaadatakse investeeringuna ja palju kaugemale kui järgmised valimised. Nii nagu riigikaitses on parim kaitse tugev heidutus, saab sama mõtteviisi üle kanda ka tervishoidu.

Ainult solidaarne süsteem ei ole enam jätkusuutlik ega õiglane

President Toomas Hendrik Ilvese mõte „See, mis meid on toonud siia, ei vii meid enam edasi“ kehtib ka Eesti senise solidaarse tervisekindlustuse kohta. Tänane süsteem ei ole jätkusuutlik, sest tugineb peamiselt töötavate inimeste maksudele ajal, mil elanikkond vananeb ja tööealiste osakaal väheneb. Riigi panus vanemate inimeste ravikindlustusse ei kata tegelikke kulusid ega kasvavaid ootusi „kõigile tasuta“ tervishoiule.

Lisarahast või protsesside efektiivsemaks muutmisest üksi ei piisa. Vaja on süsteemset muutust: suunata ressursse ennetusse, vähendada pikas perspektiivis ravikulusid, leida uusi rahastamisallikaid, kasutada digitervise ja teaduse võimalusi, otsida kuluefektiivsust kõiges ning panna süsteem sõltuma ka inimese enda tervisekäitumisest. Selline kombinatsioon looks uue kvaliteedi ja looks jätkusuutlikkuse.

Demograafiline surve: 1/3 vähem raha

Tööealiste osakaal rahvastikus on langenud 65% pealt 58%-ni ja väheneb lähikümnenditel veelgi, umbes 50–55%-ni. See tähendab poole sajandi jooksul ligi kolmandiku võrra väiksemat rahastamisbaasi. Täna on Tervisekassa eelarve umbes 2,5 miljardit eurot, millest töötavad inimesed katavad ca. 2 miljardit ja riik lisab vanemaealiste eest 0,4 miljardit. Puudujääk on juba ca. 0,2 miljardit eurot aastas ning prognoos halveneb. Seda ei ole võimalik katta ainult kõrgema maksumäära, riigieelarve või efektiivsema haldusega.

Vanemaealiste osakaal kasvab, nende ravivajadus suureneb ja kulud lähevad üha enam just sinna. See tähendab, et üksnes solidaarsusele tuginedes ei kanna süsteem enam kaua.

Suurim võimalus: eriarstiabi kulude vähendamine ja elustiilihaiguste ennetus

Üle poole Tervisekassa eelarvest – 1,2–1,3 miljardit eurot aastas – kulub eriarstiabile. Teenus on kvaliteetne ja vajalik: haiglad ja tehnoloogia on kaasaegsed, töötajad professionaalsed ning kümned tuhanded inimesed saavad igal aastal abi. Pikaajaline jätkusuutlikkus eeldab siiski, et suudame vähendada eriarstiabi vajadust. See tähendab inimeste tervemana hoidmist, riskide varajast avastamist ja ennetusse panustamist – odavam on tegeleda algpõhjustega kui ravida hilisemas faasis raskeid haigusi.

Oluline on ka inimeste isiklik vastutus. Praegu saavad sama kulukat ravi ka need, kes oma tervist teadlikult kahjustavad. Küsimus on õiglusest: kas piiratud ühiskondlikke vahendeid peaks kõigile võrdselt jagama? Solidaarne põhimõte peab säilima, kuid tervisekäitumine võiks teatud ulatuses mõjutada teenuste kättesaadavust, omavastutust ja ravikindlustuse makseid. Riik peaks rohkem toetama neid, kes oma tervise nimel pingutavad.

Oluline on inimesi premeerida, mitte karistada. Tervislikke valikuid võiks soodustada maksusoodustustega, näiteks vähendades või kaotades käibemaksu tervislikelt toodetelt. Suur mõju oleks ka selgemal toidumärgistusel, mis muudaks poes tervislikud valikud intuitiivsemaks (mitte ainult kollane = soodustus, vaid pigem roheline = tervislik ja veel maksusoodsam ka). Sellised lihtsad sammud – koos töötervishoiu tugevdamisega – aitaksid vähendada pikas perpsektiivis krooniliste haiguste koormust.

Üheks näiteks on Singapur, kus märkimisväärne osa tervishoiu rahastusest suunatakse isiklikele terviseplaanidele ja ennetusse (Healthier SG). Seal kasutatakse isiklikke säästukontosid (MediSave) ja tervisekindlustust (MediShield Life), luues süsteemi, kus riigi toetus ja inimese enda panus käivad käsikäes.

Esmatasandi tervishoiu keskmesse peaksid jõudma terviseplaanid ja ennetus

Meil on hea perearstisüsteem ja tugev esmatasand, kuid siia liigub vaid veidi üle 10% rahastusest (ca 300 mln eurot aastas). Lisaks kattub see osaliselt tööandjate töötervishoiuga. Ennetusele ei jagu ressursse ning see pole olnud prioriteet.

Vaja on selget vastutust ja mehhanisme, mis toetaksid isiklikke terviseplaane ja ennetavat meditsiini. Oluline on rahaline motiiv: terviseskoor võiks mõjutada perearsti rahastust, ravikindlustusmaksete suurust või avada uusi teenuseid. Kui inimene hoiab end tervena ja koormab vähem tervisesüsteemi, peaks ta saama täiendavaid hüvesid – premeerimise, mitte karistamise kaudu.

Motivatsiooni peab looma ka regulaarne kontakt perearstiga digikanalite kaudu, mitte ainult haiguskaebuste korral. Perearst võiks saada tasu ka patsientide tervena hoidmise eest, mida saab mõõta nimistu terviseskooride ja terviseplaanide näitajate kaudu.

Ennetus on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine. Näiteks varajane kõrge vererõhu avastamine ja elustiilinõustamine maksab vähem kui südame- või neeruhaiguste hilisem ravi.

Kuigi perearstide töö kvaliteeti hinnatakse pigem kõrgelt, on rõhuasetus varajasele ennetusele jäänud tahaplaanile. Eesti võiks enam kasutada ka Geeniavaramu andmeid, näiteks geneetilisi riskihinnanguid haiguste varaseks avastamiseks, sidudes need terviseandmetega ja muutes digitaalselt lihtsaks nii arstidele kui patsientidele.

Ravimihüvitiste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste süsteem vajab paindlikkust ja kriitilist hindamist

Ravimihüvitised on Tervisekassa üks suurimaid kuluridu – umbes 250 miljonit eurot aastas. Kuid ravim ei ole ainult apteegitablett: selleks võivad olla ka ennetusteenused, digilahendused või muud tervist toetavad ja parandavad meetmed. Tuleks kaaluda avaramat vaadet.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste süsteem vajab samuti kriitilist analüüsi. Praegune 70% hüvitis palgast võib mõnes olukorras tekitada vale motivatsiooni, kus kodus haiguslehel olemine on tööle minemisest kasulikum. Piiratud ressursside tingimustes tuleks süsteemi efektiivsust suurendada ja arvestada ka eraturu lahendusi, et vältida ebaõiglust ja lisakulusid. Loomulikult ei soovi me, et inimesed käiksid haigena tööl, kuid sama oluline on, et süsteemi ei kasutataks ära.

Tervisekassa halduskulud – sh töötajad, arendused, IT jms – moodustavad umbes 0,9% kogu eelarvest ehk ligikaudu 22 miljonit eurot aastas. Võrreldes 2,5 miljardi suuruse kogueelarvega on see väike summa. Erakindlustusturu või teiste süsteemide lahendusi võrreldes ei leiaks mujalt märkimisväärselt kuluefektiivsemaid viise, mis muudaksid süsteemi tervikuna oluliselt paremini toimivaks.

Tervem Eesti: investeering inimvarasse, mitte kulu

Tervem Eesti tähendab tervemat elu, rohkem aega lähedastele, suuremat heaolu ja majandust, mis kasvab koos meie tervisega. Investeerimine tervisesse ei ole kulu, vaid tootlikkuse ja majanduskasvu mootor: tervislik tööjõud vähendab haiguspäevi, suurendab konkurentsivõimet ja toob ettevõtetele märkimisväärset kasu.

Praegune Eesti tervishoiusüsteem on peamiselt tagajärjepõhine, keskendudes haiguste ravile, mitte ennetusele. Selle tulemusel kaotab tööealine elanikkond haiguste ja enneaegsete surmade tõttu arvestatav osa oma elust, mis tähendab suurt maksutulu vähenemist. Halva tervise tõttu tekivad tööandjatele ka suured tootlikkuse kaod.

McKinsey Health Institute uuringud näitavad, et koguni 19 23st kõige olulisemast tervist mõjutavast tegurist paiknevad väljaspool traditsioonilist tervishoiusüsteemi. Suur osa neist on seotud elustiili ja tervisekäitumisega, mis rõhutab ennetuse ja tervisekäitumise olulisust. Samuti on tõendatud, et inimeste tervis mõjutab majandusarengut peaaegu sama palju kui haridus.

Eesti majanduse ja maksubaasi seisukohalt tähendab see, et isegi väike haiguskoormuse vähenemine võiks tuua riigile lisamaksuraha kümnetes mijonitest eurodes.

Investeerides ennetusse ja tervisesse täna, loome nii heaolu kui ka majanduslikku tulu homseks.

Käesolev Lyfery asutaja Mihkel Mandre arvamuslugu ilmus esmakordselt Postimehes arvamusloona 09.10.2025. Pildil Tervisekassa peakontor Tallinnas. Foto: Mikk Keis