Kui mõtleme terviseriskidele, kujutame sageli ette tõsiseid diagnoose – vähk, insult, südameinfarkt.
Tegelikult annavad aga juba ammu enne nende haiguste teket märku kaks vaikset, kuid olulist näitajat: kehamassiindeks (KMI) ja vererõhk.

Need ei ole keerulised meditsiinilised testid. Need on lihtsad mõõtmised, mille saab tehtud minutitega.
Ometi näitab teadus järjepidevalt, et just need kaks koos on ühed tugevamad varajase suremuse ja krooniliste haiguste ennustajad Euroopas.

Lyferys on KMI ja vererõhk osa meie Elustiiliskoorist, sest need peegeldavad midagi väga olulist:
kuidas meie igapäevased harjumused kujunevad pikaajaliseks tervisetulemuseks.

Ja kõige olulisem – neid saab muuta.

KMI – rohkem kui lihtsalt kehakaal

KMI arvutatakse pikkuse ja kaalu põhjal (kg/m²) ning jagab kehakaalu järgmisteks kategooriateks:

• Alakaal: <18,5
• Normaalkaal: 18,5–24,9
• Ülekaal: 25–29,9
• Rasvumine: ≥30

Kuigi KMI ei näita otseselt rasva jaotumist kehas, on see siiski väga tugev näitaja haigusriskide hindamisel rahvastiku tasandil.

Suuremahulised uuringud Euroopas ja maailmas näitavad, et kõrgem KMI on seotud suurema riskiga haigestuda:

• II tüüpi diabeeti
• südame isheemiatõppe
• insulti
• kõrgvererõhutõppe
• teatud vähivormidesse (nt jämesoole- ja menopausijärgne rinnavähk)

Viimase 30 aasta jooksul on ülekaal ja rasvumine Euroopas märgatavalt kasvanud.
Näiteks Soomes on ligikaudu kaks kolmandikku tööealistest meestest ja üle poole naistest ülekaalulised või rasvunud. Ka Eestis on trend sarnane, eriti keskealiste seas.

Oluline on mõista, et liigne kehakaal ei ole pelgalt välimuse küsimus – see tähendab organismile ainevahetuslikku koormust.

Samas tuleb sellest rääkida ilma stigmatiseerimiseta. Kehakaalu mõjutavad paljud tegurid:

• toidukeskkond
• linnaplaneerimine
• stress
• töökorraldus
• sotsiaal-majanduslik olukord

Hea uudis on see, et isegi väike kaalulangus (5–10% kehakaalust) toob juba märgatava kasu:
vererõhk langeb, veresuhkru kontroll paraneb ja südamehaiguste risk väheneb.

Väikesed muutused loovad reaalseid füsioloogilisi tulemusi.

Vererõhk – vaikne riskinäitaja

Vererõhk näitab, kui tugevalt veri surub vastu veresoonte seinu. Seda mõõdetakse kahe arvuna:

• süstoolne (ülemine)
• diastoolne (alumine)
• Normaalne: umbes 120/80 mmHg
• Kõrge vererõhk: ≥140/90 mmHg

Kõrgenenud vererõhk kulgeb sageli ilma sümptomiteta. Paljud inimesed tunnevad end täiesti hästi – kuni tekib tõsine südame-veresoonkonna sündmus.

Maailmas on kõrgenenud süstoolne vererõhk üks peamisi surmariske. See suurendab oluliselt riski:

• südameinfarktiks
• insuldiks
• südamepuudulikkuseks
• neeruhaigusteks

Uuringud näitavad, et iga 20 mmHg tõus süstoolses vererõhus kahekordistab südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski.

Eestis on südame-veresoonkonna haigused endiselt üks peamisi enneaegse suremuse põhjuseid, kuigi olukord on paranenud tänu ennetusele ja ravile.
Soome on hea näide sellest, kuidas järjepidev ennetustöö (nt Põhja-Karjala projekt) võib südamehaiguste esinemist märkimisväärselt vähendada.

See näitab üht olulist asja: vererõhk ei ole paratamatus – seda saab mõjutada.

KMI ja vererõhu seos

Liigne kehakaal tõstab vererõhku mitmel viisil:

• suureneb veresoonte vastupanu
• aktiveeruvad hormonaalsed mehhanismid
• tekib insuliiniresistentsus
• suureneb krooniline põletik

Kliinilised juhised näitavad, et kaalulangus võib vererõhku langetada mõnikord sama tõhusalt kui ravimravi kergema hüpertensiooni korral.

Soovitatavad elustiilimuutused on lihtsad ja realistlikud:

• soola tarbimise vähendamine
• regulaarne liikumine
• tervisliku kehakaalu hoidmine
• alkoholi mõõdukas tarbimine
• parem toitumiskvaliteet

Need ei ole ekstreemsed sammud, vaid kestlikud harjumused.

Miks need näitajad on Lyfery Elustiiliskooris olulised

Lyferys keskendume teguritele, mis:

✔ ennustavad tugevalt pikaajalist tervist
✔ on lihtsalt mõõdetavad
✔ on muudetavad

KMI ja vererõhk vastavad kõigile neile tingimustele.

Teadus näitab, et muudetavad käitumuslikud ja ainevahetuslikud riskitegurid selgitavad umbes poolt enneaegse suremuse erinevustest inimeste vahel.
Erinevalt geneetikast saab neid näitajaid mõjutada.

Lyfery Elustiiliskoor ei ole sildistamiseks. See peegeldab sinu hetke elustiilist tulenevat riskitaset ja tunnustab positiivseid muutusi.

Kui sinu risk väheneb, paraneb ka sinu tuleviku tervis – ja see ei ole ainult meditsiiniline, vaid ka rahaline võit.

Ennetus toimib

Euroopa kogemus on selge:

• soola tarbimise vähendamine langetab keskmist vererõhku
• liikumine vähendab üldist suremust
• tervislik toitumine vähendab südamehaiguste riski

Soome näitab, et järjepidev ja kogukonnapõhine ennetus võib vähendada südame-veresoonkonna suremust enam kui 70% võrra.

Tervisetrajektoor ei ole kivisse raiutud.

Lõpetuseks

KMI ja vererõhk ei ole hinnangud. Need on signaalid.

Need näitavad, kuidas igapäevased valikud – toitumine, liikumine, stress ja uni – ajas kuhjuvad.

Teadus on üheselt selge: väikesed muutused täna vähendavad suuri riske homme.

Sinu tervis on dünaamiline. Ja kui teed paremaid valikuid, väärivad need tunnustust.

Lyferys usume, et sinu elustiil loeb – sest teadus näitab, et see tõesti loeb.

Artikli koostas terviseedenduse spetsialist Sakshi Shanbhag, Lyfery partner Suurbritannia Rahvuslikus Tervishoiuteenistuses (NHS), ning selle vaatas üle Tartu Ülikooli rahvatervise dotsent ja Lyfery teadusjuht dr Taavi Tillmann.

Kasutatud kirjandus

1. Aune, D., et al. (2016). BMI and all-cause mortality. BMJ, 353, i2156.
2. Danaei, G., et al. (2009). The preventable causes of death. PLoS Medicine, 6(4), e1000058.
3. Ekelund, U., et al. (2019). Physical activity and mortality. BMJ, 366, l4570.
4. ESC (2021). 2021 ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention.
5. GBD 2019 Risk Factors Collaborators (2020). Global burden of 87 risk factors. The Lancet, 396, 1223–1249.
6. Global BMI Mortality Collaboration (2016). BMI and all-cause mortality. The Lancet, 388, 776–786.
7. He, F. J., et al. (2013). Salt reduction and cardiovascular disease. BMJ, 346, f1325.
8. Lewington, S., et al. (2002). Age-specific relevance of blood pressure. The Lancet, 360, 1903–1913.
9. Marmot, M. (2005). Social determinants of health inequalities. The Lancet, 365, 1099–1104.
10. Mozaffarian, D. (2016). Dietary priorities for cardiovascular disease. Circulation, 133(2), 187–225.
11. NCD Risk Factor Collaboration (2016). Trends in adult BMI worldwide. The Lancet, 387, 1377–1396.
12. Puska, P. (2002). Successful prevention of non-communicable diseases: The North Karelia Project. Public Health Medicine, 4(1), 5–7.
13. TAI (2023). Health statistics, Estonia.
14. THL (2022). Health behaviour and obesity statistics, Finland.
15. WHO Europe (2023). Noncommunicable diseases country profiles.
16.  Visseren, F. L. J., et al. (2021). ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention. European Heart Journal, 42(34), 3227–3337.