Kui alustame koostööd ja sõlmime sinuga lepingu, küsime mõned küsimused sinu elustiili ja tervisekäitumise kohta. Tõenäoliselt tekib küsimus, miks Lyfery isiklikke asju teada soovib?

Aus vastus:

Küsimustiku põhjal koostame Lyfery Elustiiliskoori, mis näitab, kuidas su igapäevased harjumused mõjutavad tervist, elukvaliteeti ja kindlustustingimusi.

See ei ole test ega hinnang, vaid aus ja kasulik peegeldus hetkeolukorrast. Me soovime sind paremini tundma õppida, et pakkuda parimat hinda, mis kajastaks sinu tervisekäitumist õiglaselt. Lisaks jagame teaduslikult põhjendatud soovitusi pikema ja aktiivsema elu elamiseks.

Sinu ausate vastuste põhjal loome sulle Lyfery Elustiiliskoori ja saame pakkuda kuni 50% soodsamat kindlustushinda – ilma igasuguste eritingimusteta.

Millistele tervise valdkondadele Lyfery keskendub?

Lyfery keskendub seitsmele peamisele tervisekäitumise valdkonnale, mis on kõige olulisemad pika ja terve elu mõjutajateks vanuses 35-70 teadusuuringute põhjal

1. Suitsetamine – suitsetamine on üks kõige ohtlikum tervisekäitumine üldse. Selle laastav mõju elueale tuleb peamiselt läbi selle, et tõstab vähi riski [4]. Õnneks on maha jätmiseks mitmeid kasulikke ja tasuta teenuseid [5].

2. Toitumine – mittesuitsetajad võiksid peamiselt keskenduda tervislikumale toitumisele. See annab suurema lisaväärtuse pikema ja tervema elu suunas kui ükski teine tegur. Tervislik toitumine langetab muuhulgas mitmeid allolevad lisategureid (sh. vererõhk ja kehakaal), seeläbi ennetades diabeeti, infarkti ja vähke [1-3,6].

3. Vererõhk – kõrgenenud vererõhk on oluline riskifaktor infarkti ja insuldi tekkel, mis just Eestis põhjustab palju enneaegseid surmi [7]. Vererõhu tõusu saab paljugi vältida, kui vältida liigse soola söömist. Kui sellest ei piisa, siis vererõhu ravimid aitavad infarkti ära hoida.

4. Kehakaal – ülekaal ja rasvumine tõstavad riski haigestuda enamik ülaltoodud haigustesse [1-3,8,9]. Tervislik toitumine hoiab kaalu kontrolli all. Kui üksi ei saa hakkama, soovitame toitumisnõustajat.

5. Alkoholi tarbimine – Liigne alkoholi tarbimine kahjustab suurendab nii maksa- kui vähkhaiguste tekke riski [10,11].

6. Füüsiline aktiivsus – regulaarne füüsiline aktiivsus tõstab meeleolu ja parandab elukvaliteeti [12,13]. Jagame soovitusi kuidas rohkem liikuda.

7. Sotsiaalne tervis – mitmed uuringud on pikemat eluiga seostanud nii kõrgema haridustasemega, tööturul ja laiemas kogukonnas aktiivse osalemisega, kui ka tugevate ja toimivate sotsiaalsete sidemetega [14-17].

Kokku liidetuna selgitavad need faktorid ligikaudselt pool sellest, miks osad inimesed haigestuvad või surevad enne pensionipõlve ja teised mitte. [1-3,18,19].

 

Miks just need küsimused?

Inimese elu ja tervis on hiiglama põnev ning nüansirikas teema, kus võib lõpmatult detaili minna. Oleme teinud teaduspõhise otsuse ja keskendume teguritele, mille osatähtsus on tervena ja pikalt elamisel kõige suurem mõju. Küsime küsimusi, mis vastavad kolmele kriteeriumile

1. Need mõjutavad tervist tõsiselt ja sageli ehk on piisavalt suured ja olulised inimese tervise prognoosimisel.
   Teisisõnu tuleb mõelda samaaegselt kui tihti mingi probleem esineb ja palju see inimese tervist kahjustab. Just nende kahe koosmõju näitab, kui oluline on see tegur inimese tervise seisukohast.

2. Tervisetegureid saab võimalikult mugavalt mõõta.
   Valisime tegurid, mida on hõlbus jälgida ja sisestada ning mille jagamine ei häiri. Näiteks mõned vereproovid (nagu kolesterool ja glükeemia) võivad annavad natukene lisaväärtust, aga nende  mõõtmine on seotud ressursside kulutamisega, siis lükkame sellised sammud edasi kuni need on tõesti on möödapääsmatud [19].

3. Enamik tegurid on sellised, mille muutmisele saab inimene otseselt või kaudselt muudetavad näiteks keha kaal, aktiivsus jms. Seetõttu ei küsi me kunagi kellegi perekondlike haiguste ega geneetiliste riskide kohta, kuna neid asju ei saa ju kuidagi muuta.

Lisaks vaatame tegureid, mida saab muuta kasutades soodsaid ja kulutõhusaid sekkumisi nagu näiteks sõeluuringutes osalemine.

Alati hoiame silma peal uutel teadusuuringutel. Kui tekib mõni uus küsimustik, vereproov, nutitelefoni või nutikella mõõdik, või vereproov, mis omab teaduspõhist lisaväärtust osadele meie klientidele, siis anname sellest sulle teada.

Sinu ausus ja tervislikkus tasub end ära

Lõpetuseks julgustame Sind alati ausalt vastama. Meie eesmärk on toetada sinu tervist ja aidata sul samm-sammult teha järjest tervislikumaid ja paremaid valikuid. Üldiselt liiguvad inimesed vanuse kasvades teadlikumate ja tervislikumate valikute suunas [20]. Toetame Sind sellel teekonnal, et tulemused tuleks lihtsmalt nii teadmiste kui soovitustega.

Lyfery aitab klientidel olla oma eakaaslastest nõksa ees ja neile eeskujuks. Kui oled meiega maksimaalselt aus siis (mitte ainult ei taga see sinu juriidilisi õigusi kindlustuskaitsele) aga samuti võimaldab see võimalikult täpselt ja tõhusalt sulle tervise soovitusi anda.

Alusta täna

Lyfery Elustiiliskoor on koht, kus saad ausalt tagasisidet oma tervisekäitumisele. Oleme siin selleks, et pakkuda sulle ausat ja objektiivset peegeldust, suunata sind tervislikumate valikute poole, toetada sind igal sammul ning premeerida tehtud edusamme. Saad seada endale sihte pikema, tervema ja aktiivsema elu suunas.

 

 

Viited

[1] Collaborators GB, […], Tillmann T, et al. (2020). Global burden of 87 risk factors in 204 countries and territories, 1990–2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet, 396(10258), 1223–1249.

[2] Danaei G, et al. (2009). The preventable causes of death in the United States. PLoS Medicine, 6(4), e1000058.

[3] O’Donnell MJ, et al. (2016). Global and regional effects of potentially modifiable risk factors. The Lancet, 388(10046), 761–775.

[4] Doll R, et al. (2004). Mortality in relation to smoking: 50 years’ observations on male British doctors. BMJ, 328(7455), 1519.

[5] Jha P, et al. (2013). 21st-century hazards of smoking and benefits of cessation in the United States. New England Journal of Medicine, 368(4), 341–350.

[6] Mozaffarian D. (2016). Dietary and policy priorities for cardiovascular disease, diabetes, and obesity. Circulation, 133(2), 187–225.

[7] Lewington S, et al. (2002). Age-specific relevance of blood pressure to vascular mortality. The Lancet, 360(9349), 1903–1913.

[8] Aune D, et al. (2016). BMI and all-cause mortality: systematic review and non-linear dose-response meta-analysis. BMJ, 353, i2156.

[9] Pi-Sunyer X. (2009). The medical risks of obesity. Postgraduate Medicine, 121(6), 21–33.

[10] Griswold MG, et al. (2018). Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990–2016: a systematic analysis. The Lancet, 392(10152), 1015–1035.

[11] Wood AM, et al. (2018). Risk thresholds for alcohol consumption. The Lancet, 391(10129), 1513–1523.

[12] Warburton DER, & Bredin SSD. (2017). Health benefits of physical activity: a systematic review. Canadian Medical Association Journal, 174(6), 801–809.

[13] Ekelund U, et al. (2019). Dose-response associations between physical activity and sedentary time and mortality. BMJ, 366, l4570.

[14] Tillmann T, et al. (2017). Psychosocial and socioeconomic determinants of cardiovascular mortality in Eastern Europe: A multicentre prospective cohort study. PLoS Medicine, 14(12), e1002459.

[15] Marmot M. (2005). Social determinants of health inequalities. The Lancet, 365(9464):1099-104.

[16] Roelfs DJ, Shor E, Davidson KW, Schwartz JE. (2011). Losing life and livelihood: a systematic review and meta-analysis of unemployment and all-cause mortality. Social science & medicine; 72(6):840-54.

[17] Ullum H, Rostgaard K, Kamper‐Jørgensen M, Reilly M, Melbye M, Nyrén O, Norda R, Edgren G, Hjalgrim H. (2015). Blood donation and blood donor mortality after adjustment for a healthy donor effect. Transfusion. 55(10):2479-85.

[18] Li Y, et al. (2020). Healthy lifestyle and life expectancy free of major chronic diseases. BMJ, 368, l6669.

[19] Visseren FLJ, et al. (2021). 2021 ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice. European Heart Journal, 42(34), 3227–3337.

[20] Mawditt C, Sacker A, Britton A, Kelly Y, Cable N. (2019). The stability of health-related behaviour clustering during mid-adulthood and the influence of social circumstances on health-related behaviour change. Preventive Medicine;121:141-8.