Liikumisharjumuste kasulikkus: investeering tervisesse ja kindlustusse

Kas teadsid, et vaid 7% Eesti täiskasvanutest liigub piisavalt, et saavutada olulist tervisekasu? Šokeeriv statistika, arvestades, et regulaarne liikumine pole lihtsalt soovitus – see on üks võimsamaid vahendeid, millega saame oma tervist kaitsta, elukvaliteeti parandada ja potentsiaalselt isegi raha säästa.

Miks on liikumine tervisele hädavajalik?

Teadusuuringud näitavad selgelt, et regulaarne füüsiline aktiivsus on tervisele äärmiselt kasulik. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud nädalas liikuma vähemalt 150-300 minutit mõõduka intensiivsusega või 75-150 minutit kõrge intensiivsusega.

Mida selline liikumine annab?

• Südame-veresoonkonna tervis: 150 minutit nädalas mõõdukat liikumist (näiteks kiire kõndimine) vähendab südamehaiguste riski 30-50%. Tartu Ülikooli 2020. aasta uuringud kinnitavad, et liikumine aitab alandada vere suhkru- ja kolesteroolisisaldust. Istuv eluviis seevastu suurendab südamehaiguste riski lausa kaks korda!

• Vaimne tervis: Liikumine vähendab oluliselt depressiooni ja ärevuse sümptomeid. See on nagu loomulik antidepressant – füüsiline koormus vallandab ajus endorfiine, mis tõstavad meeleolu. Eesti Psühhiaatria ja Narkoloogia Seltsi andmetel toetab regulaarne liikumine aju toimimist ja vaimset heaolu.

• Ajutervis: Kas pole üllatav, et isegi mõõdukas aktiivsus (umbes 4000 sammu päevas) suurendab ajus hall- ja valgeaine hulka? Tartu Ülikooli neuroloogide sõnul on see seotud parema mälu ja õppimisvõimega. Vanemas eas võib liikumine aidata vältida neurodegeneratiivsete haiguste mõju, toimides nagu “kindlustuspoliis” ajule.

• Krooniliste haiguste ennetamine: Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmetel aitab liikumine vähendada mitmete vähivormide, sealhulgas rinnanäärme-, seedeelundite ja eesnäärmevähi riski. Huvitav on teada, et liikumispuudus on riskitegurina võrreldav suitsetamisega!

Liikumisharjumused ja tervisekindlustus

Kuigi Eestis pole veel laialdaselt kasutusel süsteemi, mis otseselt seostaks liikumist kindlustusmaksetega, on selge, et regulaarselt liikuvad inimesed on tervemad ja vajavad vähem meditsiinilist abi.

Lyfery pakub Eestis uuenduslikku lähenemist, kus tervislikud eluviisid, sealhulgas liikumisharjumused, võivad mõjutada kindlustusmakseid. Nende teaduspõhine skoorimudel võimaldab hinnata ja premeerida kliente tervislike valikute eest, pakkudes neile õiglasemat ja konkurentsivõimelisemat hinda.

Rahvusvahelised näited kinnitavad seda suundumust – näiteks Saksamaal pakuvad mitmed kindlustusfirmad soodustusi aktiivsetele klientidele. Tulevikutrendid viitavad, et ka Eestis võib liikumisaktiivsuse sidumine kindlustusega muutuda tavapäraseks praktikaks.

Praktilised nõuanded liikumisharjumuste loomiseks

1. Alusta väikestest muudatustest

Dr. Jaak Maaroos Tartu Ülikoolist soovitab: “Liikumine peaks olema meeldiv ja sõbralik, mitte kohustuslik.” Alusta 10-15 minutist päevas ja suurenda järk-järgult aega. Võta arvesse oma praegust füüsilist seisundit – isegi kui oled aastaid olnud passiivne, pole kunagi hilja alustada.

Näiteks võib alustada sellest, et pargi auto kaugemale või välju ühistranspordist üks peatus varem. Need näiliselt väikesed muudatused võivad nädala jooksul kokku liita üllatava hulga liikumisminute.

2. Kasuta liikumispüramiidi põhimõtteid

Terviseinfo.ee liikumispüramiid jagab liikumise nelja kategooriasse:

• Igapäevased tegevused: Kõndimine, jalgrattasõit, koeraga jalutamine (vähemalt 30 minutit päevas)
• Aeroobne treening: Kõrgema intensiivsusega tegevused (jooks, ujumine) 2-3 päeval nädalas
• Lihaste tugevdamine: Harjutused, mis hõlmavad kõiki peamisi lihasgruppe, 2-3 päeval nädalas
• Istuvate perioodide vähendamine: Lifti asemel treppide kasutamine, telefonikõned seistes

Mitmekesisus on võtmesõna – kombineerides erinevaid liikumisviise, tagad kõikide keha aspektide treenimise ning vähendad vigastuste ohtu.

3. Vali tegevused, mis pakuvad rõõmu

Eesti pakub suurepäraseid võimalusi liikumiseks:

• Metsarajad ja looduslikud matkarajad puhta õhuga
• Ujulad ja järved (isegi talvel saab harrastada jääalust ujumist!)
• Jalgrattateed linnades ja maapiirkondades
• Spordirajatised ja treeningsaalid

Jaana, 45-aastane raamatupidaja, leidis oma rõõmu iganädalases metsajooksus: “Ma polnud kunagi spordihuviline, kuni avastasin metsajooksu. Nüüd ootan igat pühapäeva, et saaksin looduses joosta. See pole mulle enam kohustus, vaid nauding.”

4. Kasuta tehnoloogiat abivahendina

Rakendused nagu Strava või MyFitnessPal aitavad jälgida edusamme ja hoida motivatsiooni. Paljud neist võimaldavad ka sõpradega võistelda või tulemusi jagada, mis lisab liikumisele sotsiaalse mõõtme.

Nutikellad või aktiivsusmonitorid võivad anda reaalajas tagasisidet ja tuletada meelde, kui oled liiga kaua istunud. Mitmete uuringute kohaselt suurendavad need seadmed kasutajate liikumisaktiivsust keskmiselt 27%.

5. Mõtle laiemalt

Liigun.ee rõhutab, et regulaarne värskes õhus liikumine toob kaasa mitmeid täiendavaid kasusid:

• Tugevdab luid, vähendades osteoporoosi riski
• Parandab ajuvereringet, toetades kognitiivseid funktsioone
• Vähendab stressi läbi looduskontakti ja füüsilise koormuse
• Parandab und, aidates kehal loomuliku väsimuse kaudu unerutiini luua

Liikumine erinevates eluetappides

Lapsed ja noored

Lapsed ja noored peaksid liikuma vähemalt 60 minutit päevas, sealhulgas kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega. Kahjuks liigub Eestis vaid 25% lastest vabal ajal õues igapäevaselt ja ainult 22% liigub üle 60 minuti päevas.

Need arvud on murettekitavad, arvestades, et lapsepõlves kujunevad liikumisharjumused mõjutavad kogu edasist elu. Lapsepõlves aktiivsetest lastest saavad suurema tõenäosusega aktiivsed täiskasvanud.

Soovitused:

• Piira ekraaniaega (maksimaalselt 2 tundi päevas meelelahutuslikku ekraaniaega)
• Julgusta õues mängimist ja sportimist
• Käi kooli- ja koduteed jalgsi või rattaga

Taani uuringud näitavad, et lapsed, kes liiguvad kooli jalgsi või rattaga, on päeva jooksul keskmiselt 15% aktiivsemad kui need, keda tuuakse autoga.

Täiskasvanud

Täiskasvanud peaksid nädalas liikuma vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lisaks on oluline teha lihaste tugevdamise harjutusi vähemalt kahel päeval nädalas.

Täiskasvanueas võib liikumisharjumuste kujundamine olla keerulisem töö ja perekondlike kohustuste tõttu. Lahendus peitub sageli liikumise integreerimises igapäevaellu:

• Kasuta aktiivset transporti (kõndimine, jalgrattasõit)
• Tõuse laua tagant iga 30-45 minuti järel
• Kasuta lõunapausi lühikeseks jalutuskäiguks
• Osale perekondlikes aktiivsetese tegevustes nädalavahetustel

Eakad

Vanemaealiste puhul on eriti olulised jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused, mis aitavad ennetada lihasnõrkust ja kukkumisi. Isegi väike liikumise suurendamine võib tuua märkimisväärseid tervisekasusid.

88-aastane Helju jagab oma kogemust: “Alustasin 82-aastaselt iganädalase vesivõimlemisega. Algul oli raske, aga nüüd tunnen end nooremana kui 10 aastat tagasi. Mu tasakaal on paranenud ja ma ei vaja enam keppi kõndimiseks.”

Eakatele sobivad liikumisviisid:

• Vesivõimlemine (koormab vähe liigeseid)
• Kepikõnd (parandab tasakaalu ja kaasab ülakerelajahastikku)
• Jooga või tai chi (parandab painduvust ja tasakaalu)
• Kerged jõuharjutused (säilitavad lihasmassi)

Investeeri oma tervisesse liikumise kaudu

Liikumine on üks odavamaid ja tõhusamaid viise, kuidas investeerida oma tervisesse. Regulaarsed liikumisharjumused vähendavad krooniliste haiguste riski, parandavad elukvaliteeti ja võivad tuua kaasa ka majanduslikku kasu väiksemate tervishoiukulude näol.

Lyfery pakub võimalust saada tunnustust oma tervislike eluviiside eest, pakkudes personaalset lähenemist kindlustusele, kus tervislikud valikud, sealhulgas liikumisharjumused, võivad viia soodsamate kindlustusmakseteni. See on justkui lisaboonus teie terviseinvesteeringule – mitte ainult parem tervis, vaid ka potentsiaalselt väiksemad kindlustuskulud.

Alusta juba täna – iga samm loeb! Liikumisharjumus ei teki üleöö, vaid järjepideva tegevuse tulemusena. Oluline pole mitte täiuslikkus, vaid järjepidevus ja rõõm liikumisest. Sinu keha tänab sind selle eest parema tervise, suurema energia ja kõrgema elukvaliteediga.