Skip to content

Olulised iga-aastased meditsiinilised testid teie tervisele

Kas olete kunagi mõelnud, millised meditsiinilised testid peaksid kuuluma teie iga-aastasesse tervisekavasse? Õigel ajal tehtud tervisekontrollid võivad avastada probleeme enne, kui need muutuvad tõsiseks, säästes nii teie tervist kui ka raha pikemas perspektiivis. Nagu ütleb vana tarkus – parem ennetada kui ravida.

Miks regulaarsed tervisekontrollid on olulised?

Regulaarsed tervisekontrollid on ennetava tervishoiu nurgakivi. Need võimaldavad:

  • Avastada tervisehäireid varajases staadiumis, kui ravi on lihtsam ja odavam
  • Vähendada tõsiste haiguste riski läbi varaste sekkumiste
  • Pikendada eluiga kvaliteetsete eluaastatega
  • Parandada elukvaliteeti, hoides kroonilised haigused kontrolli all

Hiljutised uuringud on näidanud, et inimesed, kes käivad regulaarselt tervisekontrollides, elavad keskmiselt kauem ja põevad vähem kroonilisi haigusi. Nagu üks perearst tabavalt väljendas: “Regulaarne tervisekontroll on nagu auto tehnoülevaatus – mõlemad hoiavad ära suuremad rikked.”

arst hoiab punast stetoskoopi, regulaarne tervisekontroll Eestis

Põhilised iga-aastased testid kõigile täiskasvanutele

1. Vererõhu mõõtmine

Vererõhu kontroll on üks lihtsamaid, kuid olulisemaid tervisekontrolle. Kõrge vererõhk võib kahjustada südant ja veresooni ilma nähtavate sümptomiteta, miks seda sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”.

Kui sageli: Tervishoiueksperdid soovitavad vererõhku mõõta vähemalt iga 2 aasta tagant, isegi kui olete terve. Kui teil on perekonnas kõrgvererõhutõbe või muid riskifaktoreid, võib olla vajalik sagedasem kontroll.

2. Kolesterooli ja vere glükoositaseme kontroll

Need lihtsad vereanalüüsid annavad olulist teavet teie südame-veresoonkonna tervise ja diabeediriski kohta. Kõrge kolesterool on südame-veresoonkonna haiguste peamine riskifaktor, samal ajal kui kõrgenenud veresuhkur võib viidata prediabeedile või diabeedile.

Kui sageli: Tervise Arengu Instituudi andmetel soovitatakse alates 40. eluaastast neid teste teha iga 5 aasta tagant, riskifaktorite olemasolul sagedamini. Kui teie perekonnas on esinenud südamehaigusi või diabeeti, võiksite kaaluda varasemat ja sagedasemat testimist.

3. Üldine tervisekontroll perearsti juures

Regulaarne visiit perearsti juurde võimaldab jälgida teie üldist tervist, arutada tervisemuresid ja saada personaalseid soovitusi. Perearst saab ka hinnata, kas vajate täiendavaid uuringuid, lähtudes teie individuaalsetest riskiteguritest.

Kui sageli: Iga-aastane kontroll on soovitatav, eriti kui olete üle 40 aasta vana või teil on kroonilised terviseprobleemid. Iga-aastane tervisekontroll võib olla ka hea võimalus värskendada vajalikke vaktsineerimisi.

Sõeluuringud vanuserühmade järgi

Naistele

Rinnanäärmevähi sõeluuring (mammograafia)

Mammograafia on efektiivne meetod rinnavähi varajaseks avastamiseks. Varakult avastatud rinnavähk on oluliselt paremini ravitav, tõstes 5-aastase elulemuse määra üle 90%.

Kui sageli: Tervise Arengu Instituudi andmetel on soovitatav naistele alates 50. eluaastast iga 2 aasta tagant. Kõrgema riskiga naised (perekondlik eelsoodumus, teatud geenimutatsoonid) võivad vajada sõeluuringuid varem ja tihedamini.

Emakakaelavähi sõeluuring (Pap-test)

See test võimaldab avastada vähieelseid muutusi emakakaelas, võimaldades sekkuda enne vähi tekkimist. Emakakaelavähi peamiseks põhjustajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mille vastu on tänapäeval olemas ka vaktsiin.

Kui sageli: Soovitatav naistele vanuses 25–64 aastat iga 3 aasta tagant. Tervise Arengu Instituut jälgib sõeluuringutest osavõttu ja seab eesmärgiks hõlmata vähemalt 70% sihtrühmast.

Meestele ja naistele

Jämesoolevähi sõeluuring

Jämesoolevähk on üks levinumaid vähitüüpe, mida on võimalik varakult avastada sõeluuringute abil. Varajane avastamine võib oluliselt parandada ravitulemusi.

Kui sageli: Soovitatav meestele ja naistele alates 50. eluaastast iga 10 aasta tagant. Kõrgema riskiga isikud (nt põletikulise soolehaigusega või perekondliku eelsoodumusega) võiksid alustada sõeluuringutega varem.

Kaasaegsed geneetilised riskitestid

Tänapäeval on saadaval ka uuenduslikud geneetilised testid, mis võivad anda täiendavat teavet teie terviseriskide kohta, võimaldades veelgi personaalsemat lähenemist tervise hoidmisel.

Näiteks pakub Antegenes geneetilisi riskiteste, mis hindavad teie isiklikku riski haigestuda erinevatesse vähitüüpidesse, nagu rinnavähk, jämesoolevähk ja melanoom. Need testid põhinevad BRCA1/2 ja teiste geenide analüüsil, mis aitavad identifitseerida kõrge riskiga inimesi.

Geneetilised testid on eriti kasulikud, kui teie perekonnas on esinenud teatud haigusi, kuid need võivad anda väärtuslikku teavet igaühele, kes soovib oma terviseriski paremini mõista. Need ei asenda standardseid meditsiinilisi teste, vaid täiendavad neid, võimaldades veel täpsemat riskihindamist.

sülearvuti ja stetoskoop – kaasaegsed geneetilised terviseriskide testid

Raseduse ajal soovitatavad testid

Raseduse ajal on eriti oluline jälgida nii ema kui ka loote tervist. Lisaks tavapärastele vereanalüüsidele ja ultraheliuuringutele on tänapäeval saadaval ka mitmeid täiendavaid teste.

Üks kaasaegsemaid teste on NIPT (Non-invasive Prenatal Testing), mis võimaldab hinnata kromosoomhaiguste (Downi, Edwardsi, Patau sündroom) riski alates 10. rasedusnädalast. See test on mitteinvasiivne ja toimub tavalise vereproovi abil, mis teeb selle ohutuks nii emale kui ka lootele. Rohkem infot NIPT testi kohta leiate Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuse kodulehelt.

Raseduse jälgimine ei ole oluline mitte ainult loote arengu hindamiseks, vaid ka ema tervise jälgimiseks, kuna rasedus võib põhjustada või süvendada mitmeid tervisehäireid, nagu gestatsiooni-diabeet või rasedustokseemia.

Kuidas jälgida oma tervisekontrolle?

Eestis on meil suurepärane e-tervise süsteem, mis võimaldab jälgida oma terviseandmeid ja meeldetuletusi sõeluuringute kohta. Patsiendiportaali digilugu.ee kaudu saate näha oma terviseandmeid, sealhulgas analüüsitulemusi, ja jälgida, millal on aeg järgmisteks tervisekontrollideks.

Lisaks tasub kaaluda järgnevaid strateegiaid:

  • Looge kalenderis meeldetuletused iga-aastaste tervisekontrollide jaoks
  • Pidage isiklikku tervisepäevikut (kas digitaalselt või paberil), kuhu märgite kõik tervisekontrollid ja nende tulemused
  • Küsige oma arstilt personaalselt kohandatud tervisekontrollide kava, mis arvestab teie vanust, sugu ja isiklikke riskifaktoreid

Tervisekontrollid ja elukindlustus

Regulaarsed tervisekontrollid ei ole kasulikud mitte ainult teie tervisele, vaid võivad mõjutada ka teie elukindlustuse tingimusi. Lyfery pakub elukindlustust, mis on mõeldud eeskätt tervislike eluviisidega inimestele. Nende kindlustuslahendused võimaldavad individuaalset lähenemist, kus kindlustuse hind põhineb osaliselt kliendi tervisekäitumisel.

See tähendab, et regulaarsed tervisekontrollid ja nende põhjal tehtud tervislikud valikud võivad viia madalamate kindlustusmakseteni. Paljud ei mõtle sellele, et tervisekontrollid võivad mitte ainult päästa elu, vaid ka rahakotti pikas perspektiivis - nii otseselt (välditud ravikulud) kui ka kaudselt läbi soodsamate kindlustusmaksete.

Kokkuvõte

Regulaarsed tervisekontrollid on investeering teie tulevikku. Need võivad avastada terviseprobleeme varakult, kui ravi on veel lihtne ja efektiivne. Järgige oma perearsti soovitusi ja riiklikke sõeluuringute programme, et tagada oma tervise optimaalne seisund.

Pidage meeles, et tervisekontrollide sagedus võib varieeruda sõltuvalt teie vanusest, soost, perekondlikust taustast ja olemasolevatest terviseprobleemidest. Konsulteerige alati oma arstiga, et koostada just teile sobiv tervisekontrollide kava. Teie tervis on teie kalleim vara - hoidke seda hoolikalt!