Lyfery elukindlustuse meditsiinikonsultant dr Kristiina Paju ning Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor ja Lyfery juhtivteadur dr Taavi Tillmann võtavad fookusesse alkoholitarbimise mõju meie tervisele.
Kuivõrd alkoholi tarvitamine (nagu ka ülejäänud tervisekäitumine) on sügavalt isiklik otsus, ei tee me Lyferys kellelegi ettekirjutusi. Meie eesmärk on anda lugejatele tänapäevast ja teaduspõhist infot alkoholi mõjust tervisele, et igaüks saaks teha enda jaoks sobilikke valikuid.
2023. aastal tarbiti Eestis hinnanguliselt 10,9 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta (1).
Et võrrelda ülejäänud maailmaga, peame vaatama 2019. aasta WHO andmeid, vt tabel 2.
Ehk siis, Eesti alkoholitarbimine on küllaltki võrreldav ülejäänud Euroopaga, kuid tuleb arvesse võtta, et Euroopas keskmiselt juuaksegi pea kaks korda rohkem kui ülejäänud maailmas.
Siiski tundub, et ka Eestis võib noorema põlvkonna tarbimine olla langussuunal. 2023. aasta uuringu alusel oli 30-64-aastaste seas karskeid ca 15% ning 18-29-aastaste hulgas lausa 38% (1).
2016. aastal võis maailmas alkoholiga seostada hinnanguliselt 3 miljonit surma – pooltel juhtudel oli tegu alla 60-aastaste inimestega, enamjaolt meestega. Globaalse uuringu käigus leiti, et just Ida-Euroopas oli alkoholist tingitud tervisekahju kõige suurem, valdavalt kardiovaskulaarsete haiguste (sh südameinfarkti ja ajuinsuldi), alkoholitarvitamise häire ja õnnetuste (sh autoavariide) tõttu (3). Lisaks on alkohol seotud eri paikmete vähi, vägivalla, enesekahjustamise ja teiste tervisekahjudega (4).
Varasemalt arvati, et väikeses koguses alkoholi joomine (nt klaas punast veini õhtuti) pikendab eluiga, kuid antud uuringud olid puuduliku metoodikaga – näiteks oli uuringugrupp liiga väike või ei võetud piisavalt arvesse segavaid tegureid. Uuemad täpsemad uuringud alkoholil kaitsvat efekti suremusele ei leia (5).
The Lanceti 2018. aasta uuringus küll leiti, et nendel naistel, kes tarvitasid natuke alkoholi, esines veidi vähem südamehaigust ja diabeeti, kuid vastukaaluks: ka sellisel juhul kaalusid kõik alkoholi kahjulikud mõjud selle efekti üles. Eriti rõhutati alkoholi tugevat seost vähi, vigastuste ja nakkushaigustega – ehk siis kokkuvõttes on alkohol üheselt tervisele kahjulik (5).
Mõõduka tarbimise kahjulikkust on kinnitatud veelgi. Juba 2009. aastal uuriti Ühendkuningriigis pea 1,3 miljonit naist, kellest ¾ tarvitasid alkoholi, neist 98% tarvitasid mõõdukalt (vähem kui 21 jooki nädalas). Enamjaolt tarvitati üks jook päevas. Naisi jälgiti seitsme aasta jooksul ning avastati, et ka need, kes tarvitasid alkoholi vähe või mõõdukalt, haigestusid vähki rohkem kui need, kes olid karsked. Mida rohkem tarvitati alkoholi, seda rohkem esines rinna-, maksa- ja pärasoole vähki. Seos oli sarnane nii veini kui teiste alkohoolsete jookidega (6).
Ehk siis: tänapäevane seisukoht on, et arvestades kõiki tervisekahjusid, mida alkohol võib tekitada, on kõige ohutum alkoholi täielikult vältida. Kui on soov tarbimist siiski jätkata on üldreegel lihtne: mida vähem alkoholi, seda tõenäoliselt parem tervisele.
Mõõdupuuks, madala riskiga tarbimiseks loetakse:
Naistel päevas üht alkoholiühikut (st 250 ml õlut või ühte klaasi veini), nädalas seitset alkoholiühikut (1,7 liitrit õlut või 6,4 klaasi veini)
Meestel päevas kahte alkoholiühikut (st 450 ml õlut või 1,8 klaasi veini), nädalas 14 alkoholiühikut (3,35 liitrit õlut või 12,7 klaasi veini).
Klausliga, et nädalakogust ei tohiks juua ära päevaga või nädalavahetuse jooksul ning nädalasse peaks jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva (7).
Just praegu on väga hea hetk alkoholi tarbimise vähendamiseks, sest lihtsalt öeldes: vähem joomine on moes. Popkultuuris on levimas liikumine sober curious ehk uudishimulikult kaine olemine. Liikumise raames proovivad inimesed mõnda aega kained või kainemad olla, et mõista, kuidas see mõjutab nende tervist ja elukvaliteeti (8).
Karskuse populaarsus on muutnud ka tootevalikut – üha enam võib poelettidelt leida põnevaid alkoholivabasid jooke. Näiteks, kui seitse aastat tagasi oli Saku Õlletehase sortimendis ainult seitse alkoholivaba varianti, siis tänaseks on valik kolmekordistunud. Alkoholivabade toodete müük on vrd 2017. aastaga neljakordistunud (9).
Üks tööriist, mis aitab oma alkoholitarbimist mõtestada, on AUDIT-test. Test on kasutusel ka kliinilises töös ning selle eesmärk on kontrollida, kas alkoholikäitumises on nö punaseid lippe, mida lähemalt käsitleda. AUDIT-testi saad proovida TAI alkoinfo kodulehel.
Lisaks soovitame uurida ka alkoinfo kodulehel olevaid soovitusi. Veebilehel käsitletakse nii motivatsiooni leidmist, praktilisi nõuandeid kui ka tagasilangustega toime tulemist. Samuti on leheküljel nõuandeid nendele, kelle lähedane liialdab alkoholiga. Kui soovid teemasse sukelduda iseseisvalt, siis soovitame lugeda ka nende veebipõhise tasuta eneseabiprogrammi kohta. Kui soovid spetsialistilt personaalset nõu, siis ka need võimalused on loodud.
Loodame, et siinsest infost ja linkidest on olnud abi. Soovime anda hoogu juurde, et igaüks valiks enda jaoks mõistliku alkoholikäitumise.
Martens K, et al. Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal. Eesti Konjunktuuriinstituut. 2024. Link: Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal
World health statistics 2023: monitoring health for the SDGs, Sustainable Development Goals. Geneva: World Health Organization; 2023. Link: World health statistics 2023 – Monitoring health for the SDGs
Shield K, et al. National, regional, and global burdens of disease from 2000 to 2016 attributable to alcohol use: a comparative risk assessment study. Lancet Public Health. 2020 Jan;5(1):e51-e61. Link: National, regional, and global burdens of disease from 2000 to 2016 attributable to alcohol use: a comparative risk assessment study
Bagnardi V, et al. Alcohol consumption and site-specific cancer risk: a comprehensive dose–response meta-analysis. British Journal of Cancer. 2015; 112, 580–593. Link: Alcohol consumption and site-specific cancer risk: a comprehensive dose-response meta-analysis
GBD 2016 Alcohol Collaborators. Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990–2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. The Lancet 2018; 392 (10152) 1015:1035. Link: Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990–2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016 – The Lancet
Allen N E, et al. Moderate Alcohol Intake and Cancer Incidence in Women. JNCI 2009 101; 5, 296:305. Link: Moderate Alcohol Intake and Cancer Incidence in Women | JNCI: Journal of the National Cancer Institute | Oxford Academic
Tervise Arengu Instituut. Alkoinfo
Orav, A T. Noori enam alkohol ei huvita. „Kui teised peol purju jäävad, lähen koju raamatut lugema“. Eesti Ekspress, 12.09.2024. Link: Noori enam alkohol ei huvita. „Kui teised peol purju jäävad, lähen koju raamatut lugema“ – Eesti Ekspress
Taveter, S S. Saku Õlletehase juht: mõne aastaga on ühe tootegrupi populaarsus mitmekordistunud. Ärileht, 14.08.2024. Link: Saku Õlletehase juht: mõne aastaga on ühe tootegrupi populaarsus mitmekordistunud – Ärileht
The project “Technological development, testing, and demonstration of components of a healthy lifestyle scoring model” has received €34,580 in development grant support.
As part of the project, a model was developed to assess healthy lifestyle habits, enabling the cost-effective offering of life insurance that supports healthier living. The goal is to create a scalable, health-promoting product that can be expanded across Europe.
As a result of the project, the Lyfery app now measures lifestyle-related mortality risk on an individual customer basis.